Zaķusala ehk Jänesesaar
Zaķusala sai oma nime juba neil päevil, mil Līgatnes hakati paberit tootma. Sprinģu tänava majas number 1, kus varem asus jahuveski, hiljem paberiveski, elasid paberivabrikus töötanud sakslased. Väidetavalt olevat nad Līgatne jõekäärus kasvatanud küülikuid. Sel ajal loodi Līgatne kaart, millel sakslased andsid sellele künkale nimeks Zaķu kalns ehk Jänesemägi. Kohalikele see ei meeldinud, sest no öelge, mis mägi see on! Seetõttu kutsus rahvas seda Zaķusala, nimi on säilinud tänaseni.
Zaķusala on koht, kuhu 1880. aastatel ehitati esimesed elumajad paberivabriku töötajatele. Paberivabriku aktsionäride ehk Mentzendorffi perekonna idee oli teha Līgatnest tolle aja moodsaim töölisküla. Hilisematel aastatel plaan teostus – sellest paigast sai üks tolle aja moodsamaid kogu Euroopas. Kahekümnenda sajandi alguses oli Līgatne elanike sotsiaalne kindlustatus üks kõrgemaid Euroopas. Ka praegu elab neis puumajades suur osa linna elanikest.
Mentzendorffide ajal viidi Līgatne paberivabrikus sisse traditsioon avaldada tänu vabriku kauaaegsetele töötajatele. Tehases 25 aastat töötanuid autasustati hõbelusika ja rahalise preemiaga, 50-aastase tööstaaži eest sai aga kullatud lusika ja rahalise preemia. See traditsioon kestis kuni teise maailmasõjani. Kõige pikema staažiga töötaja on Ludvigs Celms, kes asus Līgatne paberivabrikus tööle kaheksa-aastaselt ja töötas seal 75 aastat.
