Veski
Siin asus Līgatnes esimene paberiveski ja hakati paberit tootma. Hoone on ehitatud jahuveskiks 1770. aastatel. Esimest korda mainiti seda ajalooallikates Paltmale mõisa vesiveskina Hupeli kihelkondade kirjelduses 1777. aastal. 1815. aastal valmistati selles veskis kaltsudest esimesed 1050 puuda ehk 17 tonni paberit.
Esimeseks tooraineks paberi valmistamisel praeguse Läti territooriumil olid linased kaltsud, mida keedeti kaua, kuni need täielikult lahustusid. Sideaineks lisati keedetud kitsejalgadest saadud vedelikku ehk kondiliimi. Hobusejõhvidest valmistati sõel, mis kinnitati puitraamide külge. Sellega kühveldati vedelat massi, lastes üleliigsel veel läbi sõela välja voolata, seejärel keerati see tagurpidi. Tekkis õhuke märg massikiht, mis oli ühtlasi ka paberileht. Paberilehed kuivatati nööril.
Vana veskihoone on tänaseni suurepäraselt säilinud. Praegu on seal toidupood, apteek, kohvik ja restoran, hambaarst, mitu korterit, samuti Paberimuuseum, esimesel korrusel on aga endiselt avalik saun, nagu oli vabrikuküla algusest saati.
