Vahimaja
1889. aastal ehitati sissetuleva ja väljamineva kauba registreerimiseks paberivabriku vahimaja. Tollal polnud vabriku ümber piirdeaeda ja selle territooriumil said vabalt liikuda nii hoburakendid kui jalakäijad, hiljem ka autod.
Līgatne paberivabriku territooriumil oli kunagi kitsarööpmeline raudtee, millel kulges susla. Esimene, 750 mm rööpmelaiusega raudtee ehitati 1894. aastal kergrööbastest, mis on mõeldud käsikärude jaoks. Need rajad ühendasid kaltsuladusid Vidusfabrika sorteerimisruumiga. Hiljem ehitati kitsarööpmeline raudtee, mis ühendas Vidusfabrika Beiverki ehk Leja vabrikuga, hõlbustades kaltsutoorme transporti tootmisruumi. Veel üks kitsarööpmeline raudtee ühendas Vidusfabrikat Anfabrikaga. Pärast teist maailmasõda toodeti Anfabrikas puittaarat ning valmis taara veeti iga päev suslaga Vidusfabrika pakkimisruumi.
Aastail 1942/1943 rajati kaheksakilomeetrine kitsarööpmeline raudteeliin, mis ühendas Līgatne raudteejaama paberivabrikuga, et tagada tooraine ja valmistoodangu transport. Selle raudteeliini lõik on siiani näha kohas, kus rööpad paberivabriku juures Brīvībase tänavaga ristusid. See raudtee töötas kuni 1990. aastateni.
Seevastu Līgatne tiigi ja kanali ääres on kunagine susla rööbaste koht nüüdseks looduskauniks jalutusrajaks muudetud. See viib vahimaja juurest, kus on praegu Līgatne turismiinfokeskus, Anfabrika liivakivipaljandini.
Līgatne paberivabriku 175. aastapäeva tähistamiseks püstitati 1990. aastal vahimaja juurde mälestusmärk – veskikivi, millesse oli graveeritud paberivabriku esimene nimi Conradsruhe. See mälestusmärk sisaldab kapslit, mis säilitab tulevastele põlvedele Līgatne ajaloolise paberi loo.
