Riia mägi
Riia mägi on üks kuuest Līgatne hoonestatud mäest. Mägi sai oma nime, kuna 12. sajandist alates kulges siit Riiat ja muistset Cēsist ehk Vendenit ühendav tee.
Pärast puitmajade ehitamist Riia mäele 19. sajandi lõpus raiuti mäe sisse kolm keldrikangi ehk -käiku: suurim neist oli 35,2 meetrit pikk ja seal oli 23 keldrit, keskmine käik oli 26,4 meetri pikkune ja 15 keldriga ning väike käik 9 meetri pikkune ja 7 keldriga. Iga kangi keldrite arv oli vastavuses konkreetse maja korterite arvuga. Keldrite ehitust korraldas noor ja andekas insener Eižens Irmers. Tema järgi on nimetatud ka sild, mis nendest koobastest mööda üle oru viib. Minnes seda silda mööda Anfabrika liivakivipaljandini, näeb Riia mäe küljel kunstlikult uuristatud liivakivikoobaste vahel ka 11 meetri sügavust looduslikku koobast. See on üks kahest Līgatne ümbrusest leitud looduslikust koopast. Teist koobast saab näha paadiga mööda Gauja jõge sõites Spriņģu liivakivipaljandi lähedal.
Riia mäelt avaneb kaunis vaade Līgatne linnale. Linn asub kuuel künkal. Siin on Riia mägi, edasi Spriņģu mägi – Līgatne ainuke mägi, kuhu on rajatud eramajade rajoon, Koolimägi vana koolimaja ja puidust elumajaga, Pluču mägi Līgatne keskkooli ja kahe puitelamuga, Ķiberkalns – endiste vabrikutallide ja lautadega, kus praegu asub loomekvartal Zeit, ning Remdenkalns, kus asub suurem osa ajaloolistest tööliselamutest. Seal läheb tee otse mööda mäeharja, kuid mõlemal pool on orud: paremal asub paberivabrik ja vasakul väikesed aiad.
Līgatnes on tavaks igal suvel korraldada mäefestival, mis toimub igal aastal ise mäel. Esimene festival toimus Riia mäel 2014. aastal, kui Riia oli Euroopa kultuuripealinn ja Riia elanikud kutsusid kõik Läti linnad, kus on Riia tänav, seda tähistama. Ja Līgatnes pole mitte ainult Riia tänav, vaid ka Riia mägi. Seetõttu tähistati kultuuripealinna aastat suurejooneliselt.
