Līgatne paberivabrik
Līgatne nime seostatakse sageli paberilehega, sest just paberivabriku tõttu on siia tekkinud asula. Juba 1815. aastal toodeti esimesed 1050 puuda paberit, esialgu töötasid siin üks saksa meister ja viisteist töölist. Aastail 1815/1816 ehitati esimene Līgatne paberivabriku hoone – Anfabrika. Aja jooksul tootmismaht kasvas. Vidusfabrika ehitati 1830. aastatel, esimene paberimasin paigaldati 1849. aastal ja teine seitse aastat hiljem. Paberit müüdi kogu Tsaari-Venemaale – seda peeti kõige kvaliteetsemaks. 1879. aastal sai Līgatne paber Peterburis ülevenemaalisel manufaktuuride näitusel hõbemedali. Pärast 1884. aasta suurt tulekahju vabrik taastati ja sinna paigaldati ka kolmas paberimasin. Kuni 1913. aastani toodeti Līgatnes eriti kvaliteetset paberit, nn „tsaari paberit“, mida kasutati oluliste riiklike dokumentide jaoks.
20. sajandi 20.–30. aastatel olid Līgatnes tolle aja moodsaimad tootmisseadmed ning tehas ise oli üks Euroopa silmapaistvamaid paberivabrikuid. Läti Vabariigi ajal toodeti Līgatnes umbes 100 erinevat sorti paberit. Paberit eksporditi üle maailma.
Pärast teist maailmasõda jätkati tootmist. 1952. aastal paigaldati neljas paberimasin. 1970. aastatel seadmeid moderniseeriti.
1993. aastal 5. novembril põles Līgatne paberivabrik osaliselt, kuid tänu elanike annetatud vahenditele ja metsandusministeeriumi eraldatud rahale see taastati. Alates 1994. aastast sai paberitootmise peamiseks tooraineks vanapaber. Sellest valmistati kvaliteetset joonistus- ja akvarellpaberit, musta paberit, vähesel määral ka vesimärkidega paberit. Vähehaaval seadmed vananesid, paberitootmiseks kuluv elektrienergia kallines oluliselt ja tootmine muutus kahjumlikuks, mistõttu 2014. aasta mais vabrik suleti.
Pärast kaheksa-aastast tegevusetust on vabrik renoveerimisel ja nüüd taassünnib see uuel moel. 2024. aasta juunis algas paberitootmine väikeses mahus – valmistatakse akvarellpaberit.
