Līgatne liivakivikeldrid
Kuidas olid liivakivikeldrid Līgatne elanikele kasulikud? Et koopa kaevamine poleks asjata, tuli esmalt kontrollkaevamisi tehes veenduda mäetipus toimuvates geoloogilistes protsessides. Nii sai veenduda, kui sügavale kivim ulatub, kas alus on piisavalt tugev ja ega põhjas ole allikaid. Kui ilmnes leke või lahtine liiv, oli selge, et sellesse kohta pole mõtet koobast kaevata, kuna see variseb suure tõenäosusega kokku. Paljude koobaste kaevamist alustati, kuid just sel põhjusel tuli töö katkestada. Pikemat käiku, mille mõlemal küljel on keldrid, nimetati kangiks. Kangi kaevamine oli pikk protsess, mis võttis mitu aastat. Et töö ladusamalt sujuks, lõid kaevamisel kaasa nii koobaste peremehed kui ka sugulased ja sõbrad. Töö oli raske, sest väljakaevatud liiv tuli ära tassida.
Esimesed keldrid liivakivisse rajati just siin, Lustūzises, juba 1770. aasta paiku. Neid kaevati jahuveskite ja tööliste jaoks. Huvitav on see, et Lustūzis on Līgatne ainus liivakivipaljand, kus keldrikoopad on paigutatud mitmele korrusele.
Lustūzise liivakivikoopad on aja jooksul näinud mitmeid ümberehitusi ja täiendusi. Aastatel 1815–1816 järgnes koopaehituse uus etapp, kui ehitati Anfabrika, mida sarnaselt vana jahuveskiga kasutati osaliselt ka tööliste eluasemena. Seetõttu tekkis vajadus täiendavate keldrite järele. Lustūzise edasine ehitus on seotud 1886. aastal ehitatud Zaķusala ja paar aastat hiljem Koolimäe kortermajadega. Lustūzise keldreid kasutas ka tarbimisühistu Konsums kauplus, mis asus Līgatne veinikoja kaupluse praeguses majas.
Keldreid on varem kasutatud mitte ainult toidu säilitamiseks, vaid ka pelgupaigana. Teise maailmasõja ajal varjuti Lustūzise keldritesse õhurünnakute ja pommiplahvatuste eest. Līgatne elanik Valija Pastuhhova mäletab, et sõja ajal pidi ta koos perega mitu päeva ja ööd veetma Lustūzise koobastes, kus tal ja teistel elanikel olid keldrid. Ühel neist öödest lasti õhku apteegi juures asunud sild, mille tagajärjel kukkus koopa ette suur kiviplokk, mis tõkestas sissepääsu. Õnneks õnnestus järgmisel päeval kivi omal jõul eest lükata ja koopast välja pääseda. Pärast teist maailmasõda ehitati osa laohooneid ümber garaažideks. Niiske keskkond osutus aga autode hoidmiseks ebasobivaks, need hakkasid tõsiselt roostetama.
Tänapäeval kohtab Lustūzise jalamil kohalikke käsitöölisi ja saab osta suveniire, Līgatne veinikoda on ühes endises liivakivist garaažis avanud veini degusteerimise paiga.
