Apteek
Apteek tegutses kuni 2019. aastani selles majas, kus nüüd asub Līgatne veinikoja kauplus. Maja on ehitatud 1895. aastal ja algselt tegutses seal kauplus. See oli esimene ühiskondlik hoone, mille Līgatne paberivabrik pärast 1884. aasta jaanuari tulekahju ehitas. Pärast esimest maailmasõda koliti siia apteek, mis varem asus paberivabriku territooriumil.
1944. aastal viskas Saksa sõjavägi Līgatnele kaks pommi, mille tagajärjel süttis apteegi katus. Inimesed päästsid apteegi, andes tule kustutamiseks ämbritega vett mööda ketti käest kätte tiigist apteegini. Ühine pingutus tasus end ära ja apteek päris maha ei põlenud.
19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses oli praegusel Spriņģu tänaval apteegimaja ja seltsimaja vahel igal laupäeval turg. Mõlemal pool teed olid lasipuud hobuste sidumiseks. Ümberkaudsetest küladest tulnud talumehed müüsid oma vankritest mitmesuguseid toiduaineid ja muid tooteid. See oli suursündmus, piirkonna elanikud tulid turule, et osta endale terveks nädalaks kõike vajalikku. Selliseid turge korraldati kuni 1935. aastani.
Līgatne giid ja ajaloohuviline Rasma Vanaga on kirja pannud Līgatnest pärit Velta Ozola mälestused: „Turg oli laupäeviti, pühapäeva hommikul vedasid pagarid oma kauba hoburakenditega majadesse laiali. 1930. aastatel oli paberivabriku asulas Līgatnes kaks pagarit: Auers ja Nāzers. Suurem osa vanemaid inimesi mäletab ainult Auersit, kes ilmselt oli hinnatum pagar. Mõlemal härrasmehel olid pasun, kummalgi oma kõlaga. Läbi asula sõites puhuti seda iga maja juures, et perenaised teaksid, milline pagar saabus. Auersil oli pagaritöökoda Auersi majas Spriņģu mäel. Auers olevat müünud mitte ainult värsket leiba, vaid ka vesikringleid ja mitmesuguseid kooke. Eriti maitsvad olevat olnud roosiõliga vastlakuklid.“
