Anfabrika liivakivipaljand 

Esimesed keldrid raiuti Anfabrika liivakivisse juba aastail 1815–1816, kui Anfabrika sinna lähedale ehitati. Keldreid kasutati nii toiduainete hoidmiseks kui ka laoruumidena.

Praegu on 17 m kõrgune liivakivipaljand riikliku tähtsusega loodusmälestis, kuhu ei tohi midagi raiuda ega graveerida. Anfabrika liivakivipaljandis on aga palju vanu kirju – vanim ülestähendus pärineb 1788. aastast, näha on ka 19. sajandi kirju. Läti petroglüüfikeskuse uurijad leidsid ka graveeritud numbri „1711“, kuid pole teada, kas tegemist on aastaarvuga või on mõeldud kuupäeva – 17. november. Liivakivipaljandi parempoolsel nurgal on näha kiri „1940. 13.X Jānis Osis“. Selle võis jätta rahvusteatri näitleja ja lavastaja Jānis Osis, kes tavatses puhata siin lähedal asuvas Tītmaņu majas. Näha on ka 1917. aastast pärit graveering, mille taustal on mõõk ja päike – Läti kütipataljoni polgu rinnamärgi üks variant.

Hästi säilinud gravüür on dateeritud kuupäevaga 8. mai 1921. Meisterlikult nikerdatud Maarja risti bareljeef südame kontuuris koos põlvitava mehe siluetiga. Selle kõrval on sõnad „rist südames“ ja „elekter“ ning viited piiblisalmidele. See graveering võib olla pühendatud Līgatne paberivabriku taassünnile, kui paberivabrik sai 9. mail 1921 kätte ühe kolmest esimese maailmasõja ajal Tsaari-Venemaale viidud paberimasinast ja alustas tööd uuesti. Seal on ka kiri 29. septembrist 1965, mis on tehtud pärast etendust „Rätsepad Sillamatsil“, kus VLT tähendab suure tõenäosusega Liepaja riiklikku teatrit. Liivakivipaljandi vasakpoolses koopas filmiti 1985. aastal muinasjutufilmi „Pöialpoiss“ nõialoitsukaadrid.

TAGASI

Uzzini par jaunumiem pirmais!

Pieraksties jaunumu saņemšanai e-pastā un esi pirmais, kas uzzina par aktualitātēm un labākajiem piedāvājumiem.